Ühtne raamatukogusüsteem

Uuele ühtsele raamatukogusüsteemile üleminek, mille tulemusena liidetakse kõikide Eesti raamatukogude kogud ühte ühisesse e-kataloogi, on plaanis alates 2025. aastast.

Uuele süsteemile üleminek loob võimalused tänaste raamatukoguteenuste kvaliteedi tõstmiseks, uute innovaatiliste (digi)teenuste pakkumiseks ning aitab seeläbi kaasa raamatukogude missiooni elluviimisele.

17.01.2023 esitlesid Ernst & Young Baltics ja teenusedisaini agentuur Rethink raamatukoguteenuste ärianalüüsi ja teenusedisaini projekti tulemusi.

2023. aastal on plaanis jätkata uue raamatukogusüsteemi detailanalüüsiga.

• Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain

  Ärianalüüs keskendus raamatukogu teenuste analüüsile, mida ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem peaks tulevikus hõlmama ja aitama optimeerida. Süsteemi ühte komponenti – raamatukogude lugejatele mõeldud e-kataloogi – analüüsiti põhjalikumalt projekti teenusedisaini osas ja sellest valmis ka prototüüp.

  Ärianalüüs selgitas välja raamatukogude teenuste optimeerimise võimalused – dubleerivad tegevused, andmekvaliteedi probleemid, süsteemide liidestuste puudused, jmt.

  Analüüs näitas, et raamatukogude tegevused ei erine niivõrd raamatukogu liikide kaupa kuivõrd raamatukogusüsteemide kaupa, mida oma teenuste pakkumiseks kasutatakse. Optimeeritud teenuste pakkumiseks töötati välja ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi (ÜÜRS) kontseptsioon, mis eristab eraldi komponentidena lugejale suunatud ühtset e-kataloogi, ühtset ja keskset bibliokirjete andmebaasi, ning raamatukogutöötaja jaoks mõeldud raamatukogutarkvara (vt. joonis 1). Nende põhikomponentidega on liidestatud rida toetavaid süsteeme ja lahendusi, mis on raamatukoguteenuse pakkumiseks vajalikud.

  Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi (ÜÜRS) all mõeldakse seejuures tervikut, mis koosneb mitmest tarkvaralahendusest, mida raamatukogu oma teenuste pakkumiseks rakendab, s.t mitte üksnes raamatukogusüsteemi tarkvara.

  Loe pikemalt edasi siit: 

• Projekti mõju kliendi vaates
  • Raamatukogu kliendi jaoks tekitab tänane raamatukogude poolt pakutavate e-kanalite paljusus segadust. Lugeja vaates on probleemiks eelkõige 3 eraldiseisvat ning kõikuva kasutusmugavusega e-kataloogi, mis peavad tulevikus asenduma ühe üleriigilise e-kataloogiga. Selle tulemusena ühtlustub ja tõuseb raamatukogude võimekus digiteenuste pakkumisel ning paraneb oluliselt kasutajamugavus.
  • Valminud uue e-kataloogi prototüüp on kujundatud liidestuma mitte üksnes raamatukogusüsteemi, vaid ka erinevate digikogude ja autentimislahendustega, mida raamatukogud pakuvad.
  • Ühtset e-kataloogi on võimalik asuda detailanalüüsi järel realiseerima.
• Projekti mõju raamatukogutöötaja vaates

  Raamatukoguteenuste ärianalüüsi käigus kaardistati eri liiki raamatukogude tegevused oma teenuste pakkumisel ning tarkvaralahenduste tugi neile teenustele.

  Raamatukogu töötaja vaates on süsteemide probleemide kriitilisus väike – kõigil raamatukogusüsteemi tarkvaradel leidub puudusi, kuid nendega ollakse harjunud ja suuri tõrkeid süsteemide abil teenuste korraldamisel ei esine.

  Ühtsele raamatukogusüsteemile ülemineku ajendiks raamatukogude vaatest on hoopis võimalus oma tööd teha tõhusamalt ning olemasolevate rahaliste ressursside paremaks ärakasutamiseks, ülalpeetavate süsteemide arvu vähendamiseks ja tulevikuteenusteks parema valmisoleku loomine.

• Kõige olulisem komponent on ühtne bibliokirjete andmebaas

  Ühtsele üleriigilisele raamatukogusüsteemile üleminekul on kõige olulisem komponent ühtne bibliokirjete andmebaas, mida saavad tulevikus kasutada kõik Eesti raamatukogud.

  Ühtne bibliokirjete andmebaasi loomine on vajalik, sest mitme paralleelselt kasutatava bibliokirjete andmebaasi puhul on ühtse e-kataloogi loomine oluliselt raskendatud. Mitme paralleelselt eksisteeriva bibliokirjete andmebaasi puhul tuleks enne teavikute vm ainese e-kataloogis kuvamist teostada ainese kohta käivate kirjete liitmine, mis on küll tehniliselt võimalik, kuid ebamõistlikult keerukas ja kulukas ülesanne.

• Valitsemismudeli kavand

  Uudse olukorra jaoks, kus kõik Eesti raamatukogud kasutaksid ühtset raamatukogusüsteemi, pakkus ärianalüüs välja valitsemismudeli kavandi. Mudel võimaldab kõigil raamatukogudel ja nende omanik-organisatsioonidel osaleda süsteemi puudutavate oluliste otsuste tegemises ning samas tagada sõltumatu järelevalve süsteemi teenusepakkuja tegevuse üle, aga ka kasutajate rahuolu seire ja aruandluse.