Teose kasutamine

Teose kasutamine teiste isikute poolt on lubatud autori või õiguste omaja (kirjastaja, pärija) loal. Samas näeb autoriõiguse seadus ette erandid, mil autori varalisi õigusi piiratakse (vt AutÕS ptk 4 Teose vaba kasutamine).

Rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvate teoste kasutamine:

• Autoriõigusega kaitstud teosest võib teha oma tarbeks koopia (välja arvatud noodid). Samuti teeb raamatukogu füüsilise isiku tellimusel teostest motiveeritud mahus koopiaid. Rahvusraamatukogus ei kopeerita piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid, elektroonilisi andmebaase ja arvutiprogramme.
• Haruldastest raamatutest ja arhiivkogu trükistest tehakse üksnes digitaalkoopia juhul, kui see ei kahjusta teavikut.
• Koopiate tegemiseks on lubatud kasutada isiklikke seadmeid (v.a. harulduste ja arhiivkogu trükiste puhul). Pildistamisel ei tohi kasutada välkvalgustust.
• Rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvaid teoseid ja nende koopiaid võib kasutada isiklikuks otstarbeks. Teose avaldamiseks või avalikuks esitamiseks tuleb küsida luba autorilt. Loa taotleb ja esitab raamatukogule isik, kes soovib teose või selle osa koopiat avaldada.

Korduma kippuvad küsimused

• Millistel juhtudel võib autoriõigusega kaitstud teost kasutada ilma autori nõusolekuta?
  • Teoseid, mille suhtes on autoriõiguse kehtivuse tähtaeg lõppenud
  • Teoseid, mille suhtes autoriõiguse seaduses on tehtud erand ja piiratud autori õigusi ühiskonna kasuks.
  • Autoriõigusega kaitstud teoseid võib kasutada ilma autori loata näiteks isiklikul eesmärgil vastavalt autoriõiguse seaduses §17, §18 ja  §19 sätestatud tingimustele ja ulatuses. Omatarbeks võivad teost kasutada ainult füüsilised isikud. Teose vaba kasutamise võimalused on loetletud autoriõiguse seaduse IV peatükis.

   

• Mida teha, kui on soov autoriõigusega kaitstud teos avaldada?

  Sellisel juhul on vajalik autori, teda esindava organisatsiooni või õiguste omaja luba.

  Eestis esindab muusika- ja kunstiautoreid ning koreograafe Eesti Autorite Ühing, audiovisuaalautoreid Eesti Audiovisuaalautorite Liit

  Esitajaid (muusikuid) esindab Eesti Esitajate Liit ja fonogrammitootjaid (isikud, kelle algatusel ja vastutusel toimub heli esmakordne salvestamine helikandjale) Eesti Fonogrammitootjate Ühing

  Näitlejaid esindab Eesti Näitlejate Liit

  Kirjanikel ja fotograafidel oma esindusorganisatsiooni ei ole.

• Kas peaksin teost kasutades viitama rahvusraamatukogule?

  Rahvusraamatukogu kogusse kuuluva teose kasutamisel muul, kui isiklikul otstarbel, viita palun: “Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu”. Kui avaldad teose trükises, on heaks tavaks, et teose avaldaja loovutab ühe kasutuseksemplari Rahvusraamatukogule, lisaks seadusest tulenevatele säilituseksemplaridele.

  Kui kasutad teost, mis asub digitaalarhiivis DIGAR, siis kasuta palun viidet: „Allikas: digitaalarhiiv DIGAR“

   

• Millises mahus võib teost ilma autori loata kasutada?

  Õppe- või teaduslikul eesmärgil võib teost kasutada vaid motiveeritud mahus illustreeriva materjalina. Ka kopeerida võib teost motiveeritud mõistlikus mahus, näiteks ajakirjast mõne artikli, raamatust sisukorra ja mõne peatüki. Terve raamatu kopeerimist ei peeta üldjuhul motiveeritud mahuks (vt. AutÕS §18, §19 p. 3, 4, 5, 6).

• Mida ei tohi kopeerida?

  Autori nõusolekuta ei tohi kopeerida reprograafilisel viisil noote, piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid, elektroonilisi andmebaase ja arvutiprogramme (AutÕS §18 lg 2). Rahvusraamatukogus ei kopeerita ka audiovisuaalseid teoseid ja helisalvestisi.

• Millised on autoriõigusega kaitstud teosed?

  Autoriõigus kaitseb üldjoontes kõiki kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Teos peab olema originaalne, väljendatud mingis objektiivses vormis, see vorm peab võimaldama teost kopeerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.

• Milliseid teoseid autoriõigus ei kaitse?
  • rahvaloominguteoseid,
  • õigusakte ja haldusdokumente ning nende ametlikke tõlkeid (seadused, määrused, juhendid, käskkirjad),
  • kohtulahendeid ning nende ametlikke tõlkeid,
  • riigi ametlikke sümboleid ja organisatsioonide sümboolikat (v.a. rahatähed),
  • päevauudiseid,
  • fakte ja andmeid,
  • ideid, mõisteid ja kujundeid, teooriaid, protsesse, süsteeme, meetodeid, kontseptsioone, printsiipe, avastisi, leiutisi jms intellektuaalse tegevuse resultaate, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses,
    ideid ja põhimõtteid, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted (AutÕS §5).

    Seega võivad kõik vabalt kasutada rahvaloominguteoseid, õigusakte ja haldusdokumente, kohtulahendeid ja nende ametlikke tõlkeid. Silmas tuleb pidada, et õigusaktide mitteametlikud tõlked on autorikaitse all, samuti õigusaktide eelnõud.

• Mida võib teha teosega, mille autoriõiguste tähtaeg on lõppenud?

  Autoriõiguse kehtivuse üldine tähtaeg on autori eluaeg ja 70 aastat pärast autori surma. 70-aastase tähtaja kulgemine algab autori surma-aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui autori surmast on möödas rohkem kui 70 aastat, on teos vabakasutuses ja seda võivad kõik vabalt kasutada, v.a. oma nime all avaldada. Pane tähele, et teosel võib olla kaasautoreid (tõlkijad, illustreerijad jt), kelle õigused veel kehtivad.

• Mis on Creative Commons?

  Mis on Creative Commons?
  Creative Commons on ühed levinumad litsentsilepingute tüüptingimused (kokku 6 erinevat litsentsilepingut), mis lubavad teost teatud tingimustel vabalt kasutada (kopeerida, levitada, esitada, üldsusele suunata, muuta). Selliste litsentsidega varustatud teosed tunneb ära vastavate ikoonide järgi. Litsentse kasutatakse sagedasti internetis aga ka trükiväljaannete puhul.

Vaata lisaks: