Korralik kodanik 

Nõukogude perioodil toimus hoogne linnastumine. Korteripuuduse leevendamiseks masselamurajoonide rajamisega ja autoteede ning ühistranspordivõrgu arendamisega hakkas kujunema uut tüüpi linnaruum. Ühelt poolt õpetasid plakatid, kuidas linnakeskkonnas hakkama saada, teiselt poolt kutsusid elanikke oma vahetusse elukeskkonda panustama. Nii näemegi lillepotte ja rohehaljastust kujutavate plakatite taustal uusi elamurajoone ja huugavaid korstnaid, mis maalivad pildi harmoonilisest ja arenevast elukeskkonnast, mille kujundamine on iga Eesti NSV kodaniku 

kohustus ja võimalus. Olgugi et isiklike sõiduautode kättesaadavus oli Nõukogude Eestis 

piiratud, toimus siiski autostumine. Kui aastal 1970 oli Eesti NSVs arvel umbes 33 000 sõiduautot, siis aastal 1980 juba 126 000. Väikesest liiklustihedusest hoolimata peeti halba liiklemiskultuuri 

probleemiks juba toona. Ehkki mõned plakatite üleskutsed (nt „Ärge uisutage sõiduteel!“) pole ehk enam kuigi aktuaalsed, on nende sõnum ja toon ka tänasel päeval meile hästi mõistetav: korralik kodanik tuleb uues ja moodsas elukeskkonnas hästi toime ning tajub oma vastutust ja võimalusi selle paremaks muutmisel.