Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor tegutseb alates 1991. aastast. Lauljad on Rahvusraamatukogu töötajad ja lugejad. Dirigendid on Anneli Surva ja Andres Heinapuu. Kooril on vilgas kontserttegevus.

Rahvusraamatukogu naiskoor esindab Eesti koorielus Eesti Rahvusraamatukogu. Esinetakse Rahvusraamatukogus pidulikel sündmustel (Eesti Vabariigi aastapäeval, emakeelepäeval, emadepäeval, jõuluajal) ja raamatukogundusüritustel. Kontserte on antud üle Eesti ja käidud välisreisidel. Repertuaari kujundamisel on esiplaanil eesti heliloojate koorilooming, sealhulgas RaRa koorile kirjutatud laulud. Rahvusraamatukogu naiskoor on Eesti Naislaulu Seltsi liige. 

Aastas toimub keskmiselt 15-20 kontserti ja muud esinemist.  

Kooriproovid toimuvad kaks korda nädalas, esmaspäeval ja neljapäeval kell 17.30-19.30 rahvusraamatukogu väikeses majas (Narva mnt 11) ja Tallinna Kultuuriseltside Majas (Sakala 14).

2007. aastal ilmus naiskoori DVD “Ühtelaulmine”, 2016. aastal CD “Eluring”.

• Tagasivaade koori tegevusele

  Esimest korda tuli 16 lauljaga naiskoor kokku 21. mail 1991. aastal, kui rahvusraamatukogu nimi oli Fr. R. Kreutzwaldi nim. Riiklik Raamatukogu ning asukoht Toompea. Asutamismõte tuli Viktoria Jagomägilt, toetajaks raamatukogu toonane peadirektor Ivi Eenmaa. Viktoria Jagomägi oli koori peadirigent 2009. aasta suveni. Aastail 1991-1995 olid dirigendid ka Anu Tali ja Kadri Tali, 2009-2014 Kristi Jagodin,  2014-2015 Mikk Dede ning 2015-2023 Oliver Povel. Esimene esinemine oli jõulukontsert raamatukogu töötajatele. Sellest peale on koor esinenud kõikidel raamatukogu pidulikel sündmustel. 

  Kooril on aktiivne kontserttegevus.  Esinetud on Eesti tuntud kontserdipaikades, samuti raamatukogudes, koolides ja mujal. Eesti koorilaulu on tutvustatud ka naaberriikides ja kaugemal Euroopas ning nende riikide rahvusraamatukogudes. 

  Koor on andnud palju kirikukontserte – rohkem kui 40 pühakojas. Meeldejäävad kontserdid on olnud Tallinna Raekojas, Estonia Talveaias, Mustpeade Majas, Estonia kontserdisaalis. 

  Naiskoor on osa võtnud Eesti Naislaulu Seltsi laulupäevadest ja muudest kontsertidest. Üldlaulupidudel osaletakse alates 1994. aastast. Koor käis Soome-Eesti laulupidudel (Tallinnas 2000 ja Poris 2007) ning ESTO’96 laulupeol Tallinnas. 

  21. mail 2012. aastal, oma 21. sünnipäeval, pani naiskoor Tuvi parki kasvama punase hobukastani.
  Idee istutada naiskoorile oma laulupuu andis koori asutaja ja audirigendilt Viktoria Jagomägi.
  Vastistutatud laulupuu auks kõlas laul. 

• Välisesinemised

  Seljataga on kakskümmend üks välisreisi: 

  • 1993 Kontsert Soome raamatukogupäevadel Lahtis
  • 1995 Esinemine Venemaa Rahvusraamatukogu 200. aastapäeval Peterburis 
  • 1998 Kontsert Läti Raamatukoguhoidjate Ühingu kutsel Riias
  • 2000 Kontserdid Tšehhi Rahvusraamatukogus Prahas ja Viinis Schönbrunni lossi aias, esinemised Austria Rahvusraamatukogus jm
  • 2001 Esinemised Londonis British Library’s koos British Library segakooriga, Canterbury katedraalis, Stratford-upon-Avonis W. Shakespeare’i mälestussamba juures jm
  • 2002 Kontsert Riias Väikegildi majas koos meeskooriga „Frachori“
  • 2002 Kontserdireis läbi Soome ja Lapimaa (Rauma, Seinäjoki, Rovaniemi, Sodankylä, Ivalo, Utsjoki, Pyhätunturi, Ristiina – kokku 11 kontserti)
  • 2003 Kontserdid Peterburis Venemaa Rahvusraamatukogu uues hoones, Peterburi Jaani kirikus ja Peterhofi lossi pargis
  • 2005 Kontsert Euroopa Majas Pariisis, esinemine Prantsusmaa Rahvusraamatukogus
  • 2006 Osalemine Alta Pusteria rahvusvahelisel koorifestivalil Itaalias
  • 2007 Osalemine Soome-Eesti laulupeol Poris
  • 2008 Kontserdireis Ahvenamaale Mariehamn, Önningeby, Finström, Saltvik
  • 2010 Koos Rahvusraamatukogu esindusega New Yorgis 40. Eesti kultuuripäevadel. Kontsert Eesti Majas, üles astuti ka New Yorgi Eesti konsulaadis
  • 2012 Kontserdireis Göteborgi kultuurifestivalile: kontsert Göteborgi ülikooli muusika- ja draamaakadeemias, kontsert Göteborgi Christine kirikus koos Göteborgi Eesti Segakooriga
  • 2013 Kuramaa ringreis Lätis. Esinemine liivlaste päeval Mazirbe külas
  • 2013 Peterburi. Kontsert Peterburi Jaani kirikus
  • 2014 Brüssel. Külaskäik Euroopa Parlamenti
  • 2015 Milano. Kontserdid Certosa kloostri kiriku õues Milanos ja maailmanäitusel EXPO Eesti paviljonis
  • 2017 Zürich. Kontserdireis Šveitsi
  • 2019 Riia. Läti Rahvusraamatukogu külastus
  • 2023 Helsinki. Oodi raamatukogu külastus

  Palju huvitavaid reise on olnud ka Eestis, meeldejäävaimad mitmepäevased väljasõidud eri paikkondade raamatukogudesse Ida-Virumaal, Võru- ja Valgamaal, Saaremaal jm. 

• Sõpruskoorid

  Aastate vältel on tekkinud arvukaid sõprussuhteid teiste kooridega, kellega korraldame ühisesinemisi ja kontserte.

  Sõpruskoorideks on naiskoor “Ilo”, kellega meil on ühine dirigent Anneli Surva; Viljandi meeskoor “Sakala”, Saaremaa Ühendatud Meeskoor, Märjamaa naiskoor “Paula”. Ühiskontserte on antud ka koos Inseneride Meeskooriga, Eesti Õpetajate Meeskooriga ja meeskooriga “Runo”. Oleme võõrustanud väliskoore Soomest, Norrast, Taanist jm. 

• Rahvusraamatukogu naiskoorile kirjutatud laulud
  • “Rahvusraamatukogu regilaul”, viis Koeru kihelkonnast, välja kirjutanud Veljo Tormis, sõnad Ülo Tedre. Pühendatud Eesti Rahvusraamatukogu 90. aastapäevale. 
  • Piret Rips “Minu päralt sinitaevas” (sõnad Anna Haava). Pühendatud Eesti Rahvusraamatukogu 90. aastapäevale. 
  • Helika Gustavson “Sub cruce soteris nostri”, “Ja tühjale kaljule tärkab” (sõnad Avo Üprus), “Psalm 92”. 
  • Tiina Kiilaspea “Õnn” (sõnad Meinhard Laks), “Koda kaljul” (sõnad Karl Torro) ja “Liig palju taevast” (sõnad Leelo Tungal). 
  • Aare Kruusimäe  „Eluring” (sõnad Marie Under, Anna Haava, Mart Raud, Paul-Eerik Rummo, Doris Kareva).
  • Andres Lemba “Kõik muutub lauluks” (sõnad Henrik Visnapuu). 

  Koorile tehtud seaded 

  • Veljo Tormis – “Viis eesti rahvatantsu naiskoorile”. Liikumise seadnud ja kirjeldanud Kristjan Torop, tekst rahvaluulest. 
  • Veljo Tormis – Robert Theodor Hanseni “Emasüda” (sõnad Lydia Koidula). 
  • Jaan Vaidla – Martin Körber “Mo armas isa kohakene” (sõnad Martin Körber). 
  • Mart Siimer – naiskooriseade oma segakoorilaulule “Kuidas ma teaksin” (sõnad Mart Siimer). 
  • Aarne Männik – W. A. Mozarti “Päikesele”. 
  • Tapio Saarikko – šoti rahvaviis “Küünlavalguse valss“ (eestikeelne tekst Heldur Karmo). 
• Koori dirigendid, liikmed ja auliikmed

  Dirigendid 

  

  Anneli Surva (1965), koorijuht ja muusikapedagoog. Lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala 1988 (prof. Ants Üleoja). Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori dirigent alates 1995. Anneli Surva on ühtlasi ka Salme Kultuurikeskuse naiskoori “Ilo” kauaaegne peadirigent, juhatanud segakoori “Kungla”, Virumaa poistekoori ja muusikastuudio “Hellas” koore ning üles astunud üldjuhina vabariiklikel naiskooride ja Naislaulu Seltsi laulupäevadel 1996. a alates. Eesti Naislaulu Seltsi juhatuse liige 2002-2006 ja alates 2014. Anneli Surva töötab Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi muusikaõpetajana. 

  

  Andres Heinapuu (1959) on dirigent, koormeister, pedagoog ja koorilaulja (tenor). Lõpetas 1977 koorijuhtimise erialal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli (Peeter Perensi klass) ja 1982 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Arvo Ratassepa klass) ning õppis samas ka orkestridirigeerimist Roman Matsovi juhendamisel. Õppinud 1982–85 Leningradi konservatooriumis (Jelizaveta Kudrjavtseva ja Aleksandr Dmitrijevi klass) ning täiendanud end 1996–99 barokklaulu alal Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Marius van Altena ja Maria Acda-Maasi juures. Oli 1985–90 Vanemuise koormeister ja 1985–95 dirigent ning aastail 1990–96 ühtlasi Estonia dirigent. Töötanud õpetajana 1986–90 Tartu Õpetajate Seminaris ning 1990–96 ja aastast 1999 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, oli 2000–07 Eesti Rahvusmeeskoori koormeister ja koorilaulja. Juhatanud 1990–95 ja aastast 2000 Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoori, 1990–95 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestrit ja naiskoori (koor võitis 1993 rahvusvahelisel konkursil Itaalias Arezzos ja 1994 Walesis Llangollenis kuldmedali), 1992–95 ja 2001–02 Tallinna Kammerkoori ning aastast 2010 naiskoori Viva Musica. Laulnud aastast 2001 Savonlinna ooperifestivali kooris ja aastast 2004 kontratenorina ansamblis Kuninglik Kvintett.

  Viktoria Jagomägi (1947) on koorijuht ja kultuuritöötaja. Lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal 1970. aastal (prof. Kuno Arengu ja Arvo Ratassepa klassis). Töötanud Eesti Filharmoonias, Kultuuriministeeriumis, Üldlaulupeo Büroos, Rahvusooperis Estonia, 15 aastat juhtinud Estonia Talveaia tööd. Juhatanud abidirigendina Tallinna Pedagoogilise Instituudi Naiskoori (1967-1969), Teaduste Akadeemia Naiskoori (1971-1978) ja Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoori (1983-1992). ETKVL Kaubanduskooli Piigadekoori asutaja ja peadirigent 1988-1992, Eesti Naislaulu Seltsi juhatuse liige alates asutamisest 1994, esinaine 1998-2001. 2004. aastal sai ta Arvo Ratassepa nimelise rändauhinna. Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori asutaja ja peadirigent aastatel 1991-2009, seejärel audirigent. 

   

  Koori liikmed 

  I sopran  Svea Aabreldaal  Aimi Hommik  Aiki Koolmeister     Aljanne Lonks  Katrin Mesilane  Reet Paavel  Eneli Sinka  Ingrid Polis  Pille Pihlapuu

  II sopran  Kaia Aher  Margit Kõpper       Kaia Liiv  Ave Melsas  Heli Mirma  Airi Mürk  Eve Rand  Maie Väli

  I alt  Ulvi Eenmaa Kai Ellip  Rita Hillermaa         Krista Härm  Inge Kullamaa  Leelo Kurbel  Ülle Kõpper  Kaie Leesment  Terje Peters

  II alt  Grete Anton Suliko Liiv  Krõõt Liivak  Riina Noor  Kaie Pöial  Sirje Soosalu  Triin Tommingas

   

  Auliikmed 

  EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU NAISKOORI AULIIKME STATUUT 

  Auliikmeks valimine on eriline lugupidamisavaldus suurte teenete eest Rahvusraamatukogu naiskoori loomingulisel kujundamisel ja tema kestmajäämisel.
  Auliikmeks nimetamise ettepanekuid on võimalus teha kõikidel koori liikmetel.
  Auliikmeks nimetamise otsustab naiskoori juhatus.
  Auliikmeks valitav isik ei pea kuuluma Rahvusraamatukogu naiskoori nimekirja.
  Auliikme nimetusega kaasneb tänukiri, mis antakse üle naiskoori pidulikel sündmustel.
  Auliikme nimi koos foto ja tänuavaldusega kantakse Rahvusraamatukogu naiskoori aunimistusse ja avaldatakse kodulehel.
  Auliige on oodatud kõikidele naiskoori sündmustele, talle kingitakse naiskoori plaadid ja väljaanded.

  AULIIKMED 

   

    

  IVI EENMAA 

  Eesti Rahvusraamatukogu pikaajaline peadirektor, Rahvusraamatukogu naiskoori asutaja ja patroon 1991-1999. 

  Maailma ainulaadseima, rahvusraamatukogu naiskoori loomise ja auväärseks patrooniks olemise eest. 

  21. mail 2016

   

  VIKTORIA JAGOMÄGI 

  Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori asutaja ja peadirigent 1991-2009.  

  Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori audirigent. 

  Ühtelaulmise ja „Ühtelaulmise”, maailma ainulaadseima naiskoori pikaajalise juhatamise eest. 

  3. oktoobril 2009

   

  TIINA  KIILASPEA 

  Helilooja. Eesti Rahvusraamatukogu naiskoorile pühendatud imelise heliloomingu ja kestva sõpruse eest 

  21. mail 2016

   

  IVI PIIBELEHT 

  Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori asutajaliige ja esimene president 1991-1994. 

  Hoole ja armastuse eest naiskoori lauljate kokkukutsumisel, ühtelaulmise ja laulusõpruse eest. 

  21. mail 2016

   

  MAIE VALM 

  Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori asutajaliige ja president 1999-2003. 

  Pühendunud ühtelaulmise ja naiskoori üheshoidmise eest igas ettevõtmises. 

  22. mail 2011

Kontakt:

Eesti Rahvusraamatukogu, Narva mnt 11, 15015 Tallinn

Esinaine: Aljanne Lonks, +372 528 0070 (aljanne@hotmail.com)

Koorivanem: Ingrid Polis, +372 521 2625 (ingrid.polis@nlib.ee)

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor Facebookis