Kogud

Rahvusraamatukogu seadusest tulenev ülesanne on koguda, säilitada ja kättesaadavaks teha kõik rahvusteavikud ehk Eestis ilmunud trükised, heli- ja videosalvestised ning elektroonilised ja võrguväljaanded. Kogume neid juba alates 1918. aastast, mil asutati rahvusraamatukogu eelkäija Riigiraamatukogu.

Kogude kujundamisel on meie eesmärk toetada eestikeelse ja Eestiga seotud humanitaar- ja sotsiaalteadusliku mõtte arengut ning parlamendi ja riigiasutuste igapäevatööd.

Humanitaarteaduste kogust leiad eesti- ja võõrkeelset ilukirjandust, saksakeelsete teavikute kollektsiooni, kunsti, muusika, aja- ja kultuuriloo ning keele- ja kirjandusteaduslikke väljaandeid, lisaks noote, postkaarte, plakateid, raamatuillustratsioone ja originaalgraafikat.

Sotsiaalteaduste kogus hoiame õigus-, ühiskonna- ja infoteaduste kirjandust ning Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide väljaandeid.

Arhiivkogusse jõuab üks eksemplar igast Eestis alates 1935. aastast tänaseni ilmunud väljaandest.

Harulduste kogus säilitame aja- ja kultuurilooliselt väärtuslikke eestikeelseid trükiseid, mis on ilmunud enne 1861. aastat ja võõrkeelseid trükiseid, mis on ilmunud enne 1831. aastat. Vanimad eksemplarid on pärit 15. sajandist.

Isikuarhiivid – alates 1992. aastast hoiame raamatukogus ka tuntud Eesti kultuuritegelaste (nt Gustav Ernesaks, Neeme Järvi) või nende pärijate isikuarhiive.

Kõik meie kogud leiad e-kataloogist ESTER, digiteeritud teavikud iga nädal täienevast digitaalarhiivist DIGAR ja portaalist DIGARi Eesti artiklid.