Ukrainlased võitlevad, aga venelased sõdivad

Venemaa ründas Ukrainat ööl vastu 24. veebruari ‒ see on fakt ja üldine arusaam Ukrainas toimuvast. Peamine narratiiv on, et Venemaa ründab ja Ukraina kaitseb ennast; sellest arusaamast lähtudes kajastavad olukorda rindel ja üldiselt Ukrainas enamik meediat ja riigiasutusi üle terve maailma. Nagu ikka, on küsimus sõnastuses ‒ selles osas peab olema eriti ettevaatlik.

Allpool toon mõned näited Eesti meediast, kus sõda Ukrainas nimetatakse erinevalt. Üsna selgesti saab aru, kes on agressor ja kes on sunnitud ennast kaitsma. Aga millest ja miks ma siis kirjutan? Et juhtida tähelepanu korrektsele väljendusviisile ja täpsele sõnastusele. Kõige rohkem segadust tekitab väljend „sõda Ukrainas“ ja sarnane, kuid siiski erinev „Ukraina sõda“, mille üle just arutlengi. Rõhutan, et minu meediamonitooringu tulemuseks ei ole üllatav desinformatsioon, mis leviks väljaannetes ja eksitaks lugejaid. Minu eesmärk on näitlikustada sisulist erinevust eelnimetatud fraaside vahel ning paluda Venemaa Föderatsiooni (VF) rünnakut Ukrainas kajastades pigem valida väljend, milles oleks seesütlev kääne ehk „sõda Ukrainas“ ja mitte omastav kääne ehk „Ukraina sõda“.

Rõhutan veelkord, et kõik minu loetud artiklid väljendavad kindlalt ja üksmeelselt toetust Ukrainale. Siiski peame VFi sissetungi Ukrainasse kajastades alati jälgima oma keelekasutust, et seda sündmust kirjeldavad laused ja sõnapaarid viitaksid otseselt, kes on selles sõjas süüdi (Venemaa).  

Alustame Eesti peavoolumeediast.

Postimees on loonud eraldi rubriigi „Sõda“ alapealkirjaga „Venemaa ründab Ukrainat“. Reporterid kajastavad Ukrainas toimuvat blogis „… sõjapäev Ukrainas“. Nagu näeme, kasutatakse siin väljendit „… sõjapäev Ukrainas“, kuid tasub mainida, et agressiooni alguses kasutati veidi lühemat varianti „… sõjapäev“.

Muudest arvamusartiklitest loeme „Venemaa sõda Ukraina vastu“ ning „Ukrainas jätkuv sõda“. „Venemaa sõda Ukrainas“ võttis alapealkirjana kasutusele ka ERR. Delfi portaalis on alapealkirjaks „Sõda Ukrainas“.

Väljendit „Venemaa sõda Ukrainas“ kasutab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. On nenditud, et see sõnapaar sarnaneb ingliskeelsele väljendile „war in Ukraine“. Samas pakub see laiemat konteksti, sest seesütlev kääne annab mõista, kus on midagi juhtunud; antud juhul sõda, mis toimub Ukraina territooriumil. Võrreldes väljendiga „Venemaa sõda Ukraina vastu“ on selles väljendis tunda teatud passiivsust, nagu ka väljendis „sõja puhkemine Ukrainas“, mida kasutab portaal Ärigeenius. Mõlemad on siiski tervitatavamad ja teravamad kui „Ukraina sõda“.

Seda väljendit kasutab Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu: „Kui palju maksab maailmale Ukraina sõda?“, nagu ka Eesti Päevaleht, kus „Ukraina sõda“ esineb kohe pealkirjas. Järgneb lause: „Ukraina sõjas on pärast Harkivi ja eriti Hersoni oblasti edukaid ukrainlaste pealetunge saabunud uus tasakaalufaas.“. Kui me ei oleks teadnud konteksti, siis oleks võinud arvata, et „Ukraina sõjas“ on ukrainlased saavutanud edu kuhugi peale tungides ning siis on leitud tasakaal. Loomulikult ‒ meie teame, kes on kes ja kes kuhu tungib. Aga tulevased põlvkonnad või välismaa ajakirjanikud-tõlkijad, kes leiavad selle artikli teemaga tutvumiseks, ei pruugi alati kohe alguses taibata selle mõtte tuuma.

Teemat jätkates tasub juhtida tähelepanu ka järgmisele kajastusele samast artiklist: „Nii okupandid kui vabastajad sooritavad üksikutes suhteliselt kitsastes rindelõikudes taktikalise iseloomuga pealetunge.“. Nagu eelnevalt mainitud, peab kirjutama võimalikult täpselt, kes on okupandid ning kes vabastajad, sest Venemaa propaganda nimetab hoopis oma sõdureid vabastajateks: Venemaa tungis Ukrainasse otsekui selleks, et neid alasid vabastada. Venemaale on Ukraina võitlejad okupandid, ukrainlaste jaoks on okupandi rollis loomulikult Vene armee, mille sõdurid nimetavad end „vabastajateks“. Venemaa tungis sisse24. veebruaril, sõjas tungivad Ukraina väed peale. Nii et sõna „pealetung“ on mu meelest korrektsem kasutada Ukraina vägede suhtes ning kindlasti mitte koos sõnadega „okupandid“ ja „vabastajad“ samas lauses. Rääkides nimetustest, mida kasutatakse VFi vägede kohta, on kohane tsiteerida Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu juhti Oleksii Danilovit, kes oma pöördumises palus ukrainlastel nimetada vastast võimalikult selgelt, näiteks venelasteks, Venemaaks. Ajalukku peaksid jääma korrektsed nimed ja nimetused, et saaks aru, kes oli kurjategija, millisest riigist ja rahvusest jne.

Segadus võib tekkida ka siis, kui ühes lõigus või tekstis leidub kaks erinevat varianti, kuidas nimetada VFi sissetungi Ukrainasse. Leidsin meediat vaadeldes järgmised näited: Eesti Ekspress nimetab toimuvat „Ukraina-Vene sõjaks“ kohe pealkirjas, kuid edaspidi esineb tekstis juba „Vene-Ukraina sõda“. Sellest, kuidas midagi nimetatakse, sõltub väga palju. Esimene küsimus on, miks kasutatakse sõnapaari „Ukraina-Vene“. Selgelt nimetatud osapooled ei anna mõista, mis päriselt toimub, kes ründab ja kes ennast kaitseb. Teine küsimus on loomulikult „Vene-Ukraina“ kohta: milleks see nimede järjekorra vahetus? See eksitab lugejaid isegi rohkem, mõjutades nende arusaamu toimuvast. Veel ühes Eesti Ekspressi kajastuses esineb hoopis „sõda Ukrainas“.

Väljendeid „Vene-Ukraina sõda“ ja „sõda Ukrainas“ kasutab ka Pealinn. Ka Sirbi artiklis on kaks paralleelset väljendit „sõda Ukrainas“ ja „Ukraina sõja kulg“. Pikemate väljendite puhul on mõnikord keerulisem leida ladusat sõnastust. Minu ettepanek oleks kasutada lisasõna, näiteks „Ukrainas toimuvasõja ajal“.

Soovides keelelist vahet selgitada, küsisin nõu Eesti Keele Instituudist. Peeter Pälli vastus:
Formaalselt võttes on „sõda Ukrainas“ justkui täpsem – see tähendab sõda, mida peetakse Ukrainas, osapooli nimetamata. Selle kõrval „Ukraina sõda“ võib olla mitmemõttelisem, tähendades mh Ukraina oma sõda, Ukraina peetavat sõda (nt kusagil mujal), Ukrainaga seotud sõda, ent ka sõda Ukrainas jne.

Siinjuures tahaks kohe märkida, et kaks esimest Ukraina sõja tähendust on praeguses kontekstis pigem valed: sõda ei ole Ukraina „oma“ ega pea Ukraina sõda mujal. Väljend „Ukrainaga seotud sõda“ on pigem umbkaudne, selline, mis ei kajasta täpselt konteksti. Ma ei ole kindel, kas need tähendused on tähtsuse järjekorras, kuid selge on, et sellised tähendused loovad olukorrast vale arusaama ja alles viimane, „sõda Ukrainas“, vastab tõele.

Tegelikus keelekasutuses siiski neil kahel väljendil vahet ei tundu olevat, nagu näitavad keelekorpuste andmed, ja neid kasutatakse mõlemaid läbisegi. Seejuures „Ukraina sõjal“ on ka eeliseid. Seda on lauses lihtsam kasutada, kui väljend on täiendi positsioonis, vrd sõja Ukrainas 201. päev ja Ukraina sõja 201. päev. Teiseks läheb ta samasse sarja nimetustega nagu Afganistani sõda, Iraagi sõda, Korea sõda ja Vietnami sõda, mis on nimetatud peamise toimumiskoha järgi, kuigi kõigis oli mitu osalist, nt Afganistani sõda algas 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ja Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus.

Seega keeleliselt neil vahet teha pole mõtet, sest kuigi „Ukraina sõda“ võib formaalselt tõlgendada mitmeti, on ta rahva teadvuses kinnistunud käimasolevale sõjale ning tegelikku mitmemõttelisust ei ole.

Kui keelelist vahet ei ole, jääb siiski erinevus tõlgenduses. Ja kui on kombeks nimetada sõdu asukohariigi järgi, siis ajalooliselt ja faktiliselt on see vale. Näiteks on ebakorrektne nimetada sõda Gruusias Gruusia sõjaks, sest see oli samamoodi Venemaa agressioon. Ja kui me jätkame sama keelekasutusviisi ka edaspidi, siis hakkab see tõepoolest muutuma traditsiooniks, mida on võimalik õigustada sellega, et meil on ju alati nii olnud, nii nimetatud.

Taaskord rõhutan ja põhjendan oma arvamust tähelepanekuga, et tulevased põlvkonnad ‒ ajaloolased, poliitikud, teadlased ‒ vajavad meilt olukorra korrektset kirjeldust. Nemad ei ole meiega samal ajal elanud ja sama konteksti tajunud. Ja kui me lubame kasutada selliseid väljendeid nagu „Ukraina sõda“ koos lausega „nii okupandid kui vabastajad sooritavad üksikutes suhteliselt kitsastes rindelõikudes taktikalise iseloomuga pealetunge“, siis on järeldus üsna selge ning kõik ülejäänud küsimused on pigem retoorilised.

Vahetegemine võib olla põhjendatum nt inglise keeles, kus väljendile „war in Ukraine“ head alternatiivset vastet (Ukraine war? Ukraine’s war? war of Ukraine?) ei paista olevat.

Mina ei ole eeltoodud väitega nõus, sest ma ei näe erinevust eesti ja inglise keele vahel: miks ingliskeelne „Ukraine war“ ei tundu sobivat, kui samas eestikeelne „Ukraina sõda“ tundub olevat korrektne. Kumbki ei sobi, ükskõik mis keeles kirjutada.

Lõpetuseks toon välja ka muud sõnastused, mida olen viimasel ajal kohanud.

Endine välisminister Eva-Maria Liimets nimetas VFi agressiooni „Venemaa sõjaliseks agressiooniks“ ning Eesti Pank eelistab väljendeid „Putini sõda Ukrainas“ ja „naaberriigi algatatud sõda“.

Haridusministeerium kasutab väljendit „eskaleerunud sõjaolukord Ukrainas“, rõhutades, et sõda ei alanud 24. veebruaril, vaid kestab juba üheksandat aastat. Kultuuriministeerium on lisanud pealehele rubriigi „Sõda Ukrainas ja kultuur“. Edasi kasutatakse tekstis sõnastust „Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse“. Ühes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uudises esineb fraas „panus Ukraina abistamisel sõja vältel“. See lahendab probleemi sihitisega, kui sõnapaarile „sõda Ukrainas“ lisandub sõna „aeg“. Siis on loomulikult lihtsam öelda „Ukraina sõja ajal“. Samas artiklis leidub ka sõnastus „Venemaa agressioon Ukraina vastu“. PPA on koostanud teatmiku pealkirjaga „Info seoses sõjaga Ukrainas“.

Võrdluseks toon ka variante, kuidas rahvusvahelised organisatsioonid on nimetanud Ukrainas toimuvat. NATO pealeht juhatab artiklini pealkirjaga „NATO’s response to Russia’s invasion of Ukraine“, kus kasutatakse ka edaspidi üsna selget sõnastust: „Russia’s brutal and unprovoked war of aggression against Ukraine“, „Russia’s full-scale invasion in 2022“, „Russia’s illegal attempt to annex four regions of Ukraine“ jt.

ÜRO on avaldanud eelarutelu pealkirjaga „Humanitarian impact of the war in Ukraine“. Euroopa Liidu leheküljel on terve infoplokk „EU solidarity with Ukraine“, kust leiab selliseid väljendeid nagu „Putin’s aggression on Ukraine“, „Russian attacks“, „Russian armed forces launched a large-scale invasion of Ukraine“ jt.

Peale väljendi „war in Ukraine“ on OECD kasutanud ka sõnastust „Russia’s aggression in Ukraine“, „Russia’s war of aggression“, „Russia’s invasion of Ukraine“ jt. Võrreldes ÜRO veebilehega on sellel lehel Ukraina kohta infot otsides kergem orienteeruda, sest hästi on märgatav ere nupp pealkirjaga „Ukraine“.

Minu loetud OSCE artiklites esinevad sellised väljendid nagu „war waged against Ukraine“, „The Russian Federation’s illegal annexation of territory“, „Russian military attack“ jt.

Lehelt kriis.ee saab leida nõuandeid ja sõnastusi, kuidas selgitada Ukrainas toimuvat näiteks lastele.

Lõpetan oma kirjutise sealt laenatud lihtsate lausetega: Ukrainas käib sõda. Venemaa ründas Ukrainat. Ja siia juurde tahaks kõigest hingest kirjutada ka: Aga me pidasime vastu. Ja võit on meie.

Kateryna Botnar
Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist

Foto: Pixabay.com