Emakeelepäeva konverents

Head keelesõbrad!

Ootame teid kõiki osa saama Eesti Rahvusraamatukogu emakeelepäeva konverentsist „Tunnete keel ja tehnoloogia“ 14. märtsil kell 11.00. 

Lüürikute ja füüsikute vastandamise mõte on üsna vana. Aga päris nõnda ei ole, et suhtlemise skaala ühes otsas on romantilised armastajad ja teises otsas tehnokraadid. Puutepunkte on palju, elu koosnebki kohtumistest. Et kohtuda ja kõnelda, on vaja keelt. Ühist keelt. Nii igaühe emakeele kui ka üldinimlikul tasandil. Ja miks mitte ka üldmasinlikul. Sel emakeelepäeval kõnelemegi tõkete ületamisest ja uute loovteede rajamisest. Juttu tuleb tunnetest ja imekiiresti arenevast tehnoloogiast ning nende vastastikusest mõjust. Kuulda saab mõtteid inimkeele kujunemisest ning emotsioonirikka sõnumi ülekandmise tehnilisest teostusest. 

Konverents toimub rahvusraamatukogu väikeses majas (Narva mnt 11), sündmuse otseülekannet saab jälgida rahvusraamatukogu Youtube’i ja Facebooki lehel. Sündmus salvestatakse ja seda saab hiljem vaadata rahvusraamatukogu Youtube’i lehel. Kui soovite konverentsist osa saada, palume teil registreeruda. 

Jälgi otseülekannet: https://www.youtube.com/watch?v=4zYl-k-zhAo 

Otseülekande juures on viipekeelne tõlge. 

AJAKAVA 

11.00–11.05 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo tervitus 

11.10–11.35 Tunnete ja tehnoloogia sümbioos kui eduka (teadus)kommunikatsiooni nurgakivi 

Tarmo Soomere, Eesti teaduste akadeemia president 
Kui tahame kaasteelistele midagi olulist selgitada, on alati kõneleja või kirjutaja kohus sõnum selgelt kohale viia. Küllastunud infoväljas ei piisa vaid mõtte korrektsest sõnastamisest ja siis puusalt pimedusse paiskamisest. Sellele peab lisanduma veel vähemalt kaks komponenti: teadmistest sündinud kirg ja sõnumi briljantne tehniline teostus. 

11.35–12.00 Emotsioonid, keel ja arvutid 

Kuldar Taveter, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kaasprofessor  
Kaasaegse konstrueeritud emotsioonide teooria kohaselt omandatakse emotsioonide kategooriad esmalt lapsepõlves, kui lapse vanemad seostavad erinevaid olukordi sõnadega „ilus“, „vastik“, „põnev“ jne. Hilisemas elus tegeleb aju valdavalt varasemalt omandatud emotsioonide kategooriate kohandamisega sarnastele olukordadele. Uued emotsioonide teooriad on kaasa toonud ka uued lähenemised emotsioonide “õpetamisel” arvutitele. 

12.00–12.25 Väljendusrikas kõnesüntees 

Liisi Piits, Eesti Keele Instituudi vanemteadur 
Inimkõne on väljendusrikas ja kannab endas sõnalise informatsiooni kõrval ka palju muud infot. Suhtlusolukord, teema ja kuulajaskond mõjutavad seda, kuidas me räägime. Ettekandes arutletakse, kuidas muuta sünteeskõne sama väljendusrikkaks kui inimkõne. 

12.25–12.50 Keel – inimese supervõime 

Mari Uusküla, Tallinna Ülikooli lingvistika ja tõlketeaduse dotsent 
Tehnoloogia teeb peadpööritavaid arenguid, inimene aga mõtleb üha vähem sellele, mis teeb inimesest inimese. Üheks võimalikuks vastuseks sellele küsimusele on inimkeele areng, mida ühelgi teisel liigil maakeral ei ole. Mil määral erineb inimkeel loomade kommunikatsioonist, kuidas me keele omandame ja kui võimsa mõjustamise tööriistaga on keele näol tegemist, selgub loengust. 

12.50–13.15 Välismaal sirgunud Eesti noore emakeel 

Siim Oskar Ots, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane 
Kuidas üks Eesti pere noor Belgias kasvas ja milline on tema jaoks emakeele roll? 

13.15–13.45 Tunnete keel

Doris Kareva, kirjanik 
Selleks, et aru saada sellest, mida inimene ootamatus olukorras tegelikult tunneb, kulub mõnigi kord pisut aega. Eestlane ütleb selle kohta: aega ennast koguda. Kus veel oleks kohasem sellest kõnelda kui rahvusraamatukogus? Ja mis võiks olla selleks sobivam aeg kui emakeelepäev?