Raamatukogudele
Küsimused ja vastused
-
Kuupäev Küsimus Vastus 28.juuni Kas ikka jõuab kõik planeeritud ajaks valmis. Ettekandeid kuulates tundub kahtlane või osutub ülepeakaela tehtuks. Tegevuskava on planeerimisel ja liigume igal juhul vastavalt raamatukogureformi planeeritud ajakavas edasi. Kavandame laiemat koostööd, mis toetab kõikide ülesannete õigeaegset täitmist. 28.juuni Paneb muretsema, millal mis täpselt toimuma hakkab. Oleks hea kui aastate lõikes on ära toodud millal ja mis on kavandatud Järgmistel kohtumistel tutvustame täpsemat ajakava. 28.juuni Kas tänaseks on otsustatud, et riiklike ülesannete täitmiseks moodustatakse arendusüksus RaRa juurde? Või antakse riiklike ülesannete täitmine RaRa arendusüksusele? Riiklike ülesannete täitmist koordineerib RaRa, eraldi üksust ei moodustata vaid kasutatakse RaRa tänaseid teenusmudeleid ja tugistruktuure. 28.juuni Kas sisulise tööga, kaasates 79 raamatukogu saab alustada augustis, peale puhkuste perioodi Sisulise tööga alustame kõikide teenuste lõikes septembris. Kõik raamatukogud on kaasatud läbi laiapõhjaliste kommunikatsioonikanalite ja töörühmades osalemisega. Igapäevane sisuline töö 79 KOV raamatukoguga algab seaduse jõustumisel. 28.juuni Koostöömudelite rakendamine jäi segaseks Koostöö tegevused ja erinevate juhtimisorganite ülesanded räägime läbi ka järgmisel kohtumisel. 28.juuni Koostöögrupis peaks olema ka valla raamatukogude juhid. Ainult linna ja maakonna omadest jääb väheks. Muidu peavad maakondade krk-d infot edasi saatma. (2x) Käivitame laiapõhjalise kommunikatsiooni, kus info raamatukogureformi edenemisest jõuab kõikide raamatukogudeni. Kehtiva rahvaraamatukogu seaduse alusel on maakonnaraamatukogudel jätkuvalt oluline roll info vahendamisel ja kasutama 28.juuni Töörühma kaasata KOV esindajad, andmeanalüüs mugavam Peegeldame ideed KOVidele ning lähikuudel on kavas korraldada KUMi eestvedamisel KOVide informeerimine 28.juuni Üks keskraamatukogu linnas ja vallas, milline on tegelik olukord Täna olukord päris selline ei ole, aga küsimus on kindlasti ka KOVide informeerimiseks ning nende poolsete plaanide küsimiseks 28.juuni Maakonna keskkogud on eri tasemega maakondlike teenuste osas. Valla krk saavd toime komplekteerimise, ühise koolituste kavandamisega jne. Raamatukogureformi eesmärk on toetada üksteist ning kavatseme laiapõhjalise kommunikatisooniga jätkata. Seeläbi on võimalik vajadusel koolitusi planeerida ning teenuste osutamisel kõige otstarbekamad lahendused leida. 12.sept Kuidas mõjutab 4%-line kärbe arenduskeskusega seotud plaane (viide ERR uudisele). Hetkel on minister välja öelnud ainult selle, et eelarve kärbe puudutab ainult (haldusala)avalik- õiguslikke ja (haldusala) sihtasutusi. 4% kärbe puudutab ainult rahvusraamatukogu eelarvet. See, mis on seotud maakonna riiklike ülesannete teemaga ja nende töötajate töötasuga või siis ka teavikutoetusega, selles osas hetkel veel informatsiooni ei ole. 12.sept Kas 21 RaRa töötajat, kes on esitatud slaidil, tegelevad kõik ainult arendusüksuse tööga? Kas nende 21 hulgast 15 töötavad maakondades, kas sain õigesti aru? 21 on mõeldud riiklike ülesannete teenindamiseks. Esimeses etapis on ette nähtud, et tekib 5 piirkondlikku üksust. Esialgu on piirkondlikus üksuses 5 töötajat, hiljem on piirkondlikus üksuses 10 töötajat. Suur rõhk jääb kindlasti andmekogu haldamisele, arendamisele ja igapäevase teenuse toe pakkumisel. Suur rõhk jääb rahvaraamatukogude igapäevaste tegevuste toetamisele. 12.sept Piirkondlikud üksused- teema seni lahti rääkimata, kuhu need tulevad? Piirkondlikke üksusi oleme me kavandanud, on olnud erinevaid arutlusi. Piirkondlikke üksusi võiks olla 5. Kuna me oleme arvutanud, kuidas võiks olla regionaalne koostöö. Piirkondlikud üksused ei pea moodustuma maakonna piiride kaupa. Siin tuleb läbirääkimisi pidada omavalitsustega, millise piirkondliku üksuste all üks või teine kohalik omavalitsus võiks kuuluda. Millised kohalikud omavalitsused millisesse piirkonda hakkavad kuuluma, see on omavalitsustega läbirääkimise teema. 12.sept Tallinna Keskraamatukogu tahab üleriigilistesse töörühmadesse, praegu on 7st 3 töörühma kaetud. Eeldame, et kõik 3 meie töötajat saavad ÜÜRSi töörühma. Kui töörühm on väga suur, siis tööd on väga keeruline korraldada. Kuna töörühmi on kokku 7, siis oluline, et võimalikult erinevad piirkonnad saavad sõna sekka öelda, siis ma usun, et saame sellisel moel asjad ära korraldada, et igas raamatukogust on konkreetses töörühmas 1 töötaja ja selle inimese ülesanne on kindlasti viia info oma majja. Saame kaasata palju suuremat ringi raamatukoguvõrgustikus. Kasvõi raamatukogusüsteemi testida, funktsionaalsusi üle vaadata. Kui on küsimusi, siis meie töörühma juhid vastavad. 12.sept Millal tuleb täpne info RK reformi 1. etapi rakendamise kohta? See tähendab töötajate koondamist ja tööplaanide koostamist. Kui me räägime rahvaraamatukogu seaduse jõustumisest, siis see sõltub sellest, millal riigikogu seaduse vastu võtab. Praeguse kava kohaselt, kui seadus võetakse vastu 2025. aasta juuni alguse seisuga ja seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuarist, siis kindlasti sellele eelnevalt hakkame 15 kohaliku omavalitsusega pidama juba sellel sügisel, kuidas seda protsessi korraldada. I etapis, kui seadus jõustub, siis komplekteerimine ja pakkimine jääb endiselt maakonna raamatukogudesse. Neljast töötajast kaks jätkavad töötamist. Teise etapi rakendumisel, kui kõik riiklikud ülesanded lähevad arendusüksusele, siis kas kohalikud omavalitsused pakuvad ise töötajatele tööd või leiavad lahendusi teiste ametikohtade näol. Kohalikel omavalitsustel tuleb välja selgitada, milliste töötajate puhul tuleb võib tulla koondamine. Igal juhul me räägime läbi kõikide maakonnaraamatukogude omanikega ja neid läbirääkimisi ja tegevuste kavandamisi juba käesoleva aasta oktoobris. 12.sept Kas raamatukogu teavitatakse, kui KOViga minnakse rääkima? Me räägime kõigepealt raamatukogude omanikega, sel juhul me tingimata ei teavita. Me kindlasti hoiame maakonnaraamatukogusid kõigi arengutega kursis. Kui on kohalike omavalitsuste kui omanikega on kohtumised toimunud, siis maakonnaraamatukogude juhtidega on meil regulaarsed kohtumised ja neid me jätkame. Kui on mingid arengud, kindlasti tulevad arutlusele ka maakonna raamatukogude juhtidega. Kohalik omavalitsus on rahvaraamatukogu omanik, kellega peame läbi rääkima. Osa omavalitsusi on öelnud, et neil on pakkuda ka teisi ametikohti, kuhu töötajad ümber suunatakse, aga kindlasti räägime kohaliku omavalitsusega esimesena, kuna maakonnaraamatukogu riiklike ülesandeid täitvad töötajad on kohalike omavalitsuste töötajad, siis nende kohta otsuseid teeb kohalik omavalitsus. Nii inimeste töö kui ka töötasudega. 2.oktoober Mida tähendab, et maakonnad võiksid teha ühisasutuse? Mis tasemel? Igas KOV-is peab olema tagatud rahvaraamatukogu teenus. Hetkel ei võimalda seadus üle KOV piiride moodustada ühisasutusi. Edaspidi on võimalus, et KOV-id võivad moodustada ühisasutuse, kus on 1 juht. 2.oktoober Võtate MKR funktsiooni ära ja võtate ressursi ära, siis õhutate neid konsolideeruma ja oma elu nii korraldama, et üle maakonna v mitu KOV-i koos? Ühtse juhtumise all on 65 KOV-i raamatukogu. Partnereid, kellega suhelda pole tulevikus enam 500, vaid 79. KOV juhtide otsus, et soovitakse tervikteenust. Riigi teenus peab toetama kõigi KOV-ide teenust. Rahulolu MKRide teenusega teatud KOV-ides ei ole kõrgel tasemel. Meie eesmärk on, et igas KOVis oleks tugev rahvaraamatukogu teenus. Keskraamatukogude moodustamisega on tekkinud tugevad rahvaraamatukogud ja tugev teenus. 2.oktoober Mis on rahvark. roll riigikaitse kontekstis? Kas arendusüksus tegeleb ka selle probleemiga, et suunata rahvaraamatukogusid riikliku eesmärgi täitmiseks? Kas keskus on orienteeritud IT lahenduse pakkumisel või rahvaraamatukogu põhiülesande tagamisele? Milline on töötajate jaotus IT ja strateegiliste suundade toetamise vahel? Rahvark. on ka Riigikantselei arvates suur tugi riigile. Info jagamine võrgustiku kaudu toimib. IT inimesi kavas 8 ametikohta, ülejäänud koolitused, nõustamine, haridusprogrammid jne. Valdkonna nõrk koht on meie kuvand. Arendusüksuse (AÜ) roll on korraldada ka ühiskampaaniaid, kujundada visuaale jms. KOV-ide soov on, et keegi peab koordineerima koolitusi. AÜ ei tee seda üksi, meil on ERÜ väga hea partnerina sellega tegelemas. Riigikaitselise info jagamine jms on kindlasti teema rahvark-des ja AÜ-s. Siseministeerium ja Kaitseministeerium peavad loogiliseks, et nt rahvark-des on generaator jms, info- ja esmatarbevajaduste koht juhul, kui on kriis käes. Seda kirjutada RaRS-i. 2.oktoober Milline on ELNET-i roll rahvaraamatukogude ümberkorraldamise süsteemis? ELNET kuskile ei kao. Nende ülesanded on ühised andmekogud, töörühmad, arendused. Teenused, mida teadusraamatukogud vajavad, ei kao kuskile. Koostöö on peamine, vajalik kujundada arusaam, et kes mis ülesandeid täidab ja kus osaleb. 2.oktoober Raamatukogude profiilid on erinevad. Eksitav on öelda, et rahvaraamatukogud lahendavad samu ülesandeid, mida teadusraamatukogud. RaRSis on kirjeldatud rahvaraamatukogu ülesanded. Saame leida koostöökohti. Suuremad rahvaraamatukogud pakuvad teenuseid ja ruumi ka üliõpilastele. Rahvaraamatukogud on nt andmebaaside soetamisest huvitatud, sama küsimus on ka ELNETi tegevuses. Ühiste litsentsiandmebaaside ostmine – rahvaraamatukogud liiguvad oma teenustega sarnases suunas. Võtmesõna on koostöö ja ühiste vajaduste välja selgitamine. 2.oktoober Miks üks raamatukogusüsteem, kui võiks teha ühe pealiskihi, mis koondab kokku andmed mitmest süsteemist? Pealiskiht on võimalik lahendus, aga eri süsteemid tähendavad eri arendusi, mitmekordseid halduskulusid jne. KuM enam Urrami arendamist tulevikus ei toeta. Ühtse üleriigilise süsteemi tulek käib läbi koostöö. Otsime koos lahendusi kus kõikide huvid saavad esindatud. 2.oktoober Kuidas hindate koostööd HTM-iga ja kas nad on seisukohad kujundanud kooliraamatukogude vaates? On olnud kohtumisi. HTMi seisukoht on, et KOVi asutused (koolid) ja teadusraamatukogud ise otsustavad. Nemad kohustuslikuks ei tee. Rahad on igaühel olemas. KOVid on huvitatud et kooliraamatukogu oleks rahvaraamatukogudega samas süsteemis. Probleem on, et raamatukogude andmekogud pole seaduses reguleeritud, HTM valmistab ette infot, et mis seadusi nad peavad selleks muutma hakkama.
2.oktoober Kui HTM annab vabad käed, siis kas see võib tähendada et KuMil võib tekkida hajusa arhitektuuri võimaldamise vajadus? Võimalus on ka praeguses korralduses. Ülemineku ajaks peab nagunii võimaldama. 2.oktoober Kooliraamatukogud on plaanis ÜÜRSI tuua? RIKSi kasutajad on hetkel väga rahul süsteemiga. Kas loodav süsteem teeb samasugused integratsioonid koolisüsteemis? Miks ei võiks suunata Urrami arendusraha Riksile ja suunata kõik rahvaraamatukogud sinna? Kõik on oodatud, aga liitumist kohustuslikuks ei tehta. RIKS-i andmekvaliteet on nõrk. Eri süsteemide arendamine ei ole jätkusuutlik ega ka kasutajasõbralik. 2.oktoober Litsentsiandmebaasid – kui suure raha eest või kui palju RaRa praegu andmebaase ostab? RaRa ei hakka riigi litsentsiga ostma kõigile. Iga ülikool ostab omadele. Autentimislahendus saab aru, et oled selle ülikooli liige ja sulle kuvatakse selle ülikooli andmebaasid. 2.oktoober ELNET manageerib 7 mln hanget. Kas te võtate selle üle? Ei. Iga raamatukogu enda teha jääb see mida ta pakub oma lugejale. Kliendikiht lahendab selle, et kasutaja saab autentida ja otsida. 2.oktoober Kas teadusraamatukogule töörühmas osalemine on jah-sõna liitumisele? Ei. See on koht välja näidata oma häid ideid, jagada praktikaid ja soove. 2.oktoober Kas töögruppide koosseis on lukus? On avatud ja saab liituda. 18.november Millised kohtumised (kellega) on plaanis lähiajal enne eelnõu kooskõlastusringile? Korraldame infoseminare ja veebiseminare kohalikele omavalitsustele. Enne rahvaraamatukogu seaduse muutmise eelnõu välja saatmist räägime muudatustest ja tutvustame eelnõu direktorite kohtumisel. Ma usun, et ka rahvaraamatukogude nõukogus. Kui meil peaks olema probleeme mingite teemade sõnastamisega või ümbersõnastamisega, siis kutsume ka erinevaid huvirühmi kokku. 18.november Millal nõukogu koguneb? Ei oska öelda, et kas detsembris jõuame, suure tõenäosusega jah. Kuna rahvaraamatukogude nõukogu liikmetel oli soov, et me teeksime kohtumise füüsiliselt, siis on vaja kavandada, kui kaugele oleme eelnõuga selleks ajaks jõudnud. Meil peab olema võimalus ka eelnõu kavandit tutvustada. Kuidas me esimese eelnõu versiooni valmis saame, vastavalt sellele kutsume nõukogu kokku.
-
Kuupäev Küsimus Vastus 28.juuni Milliseid sündmusi me sisestame? Kohaliku külsataja jaoks on tähtis, aga üleriigiliselt ei kõneta. Kui on ligi 1000 sündmust aastas, siis see sisestamine on liiga suur töö Üleriigiliste sündmuste kalendri koostamise põhimõtted sõtame kõneks oktoobri kohtumisel. Ilmselt on otstarbekas alustada nende sündmustega, mis on olulised ja mõeldud raamatukogude töötajatele
-
Kuupäev Küsimus Vastus 28.juuni Tundub, et komplekteerimismoodulit saab rakendada 2027. a. lõpul, mitte enne? Tekib küsimus 2 inimese riikliku töötasu kaotamisest. Kas 2025. a. koondatakse 2 ja 2027. a. teised 2, kuid komplekteerimine ei ole veel üleriigiliselt lahendatud? Komplekteerimismoodulit saab rakendada siis, kui ühine raamatukogusüsteem on kasutusele võetud. 2.oktoober Kuidas komplekteerimine hakkab toimuma? Põhimõte jääb samaks. Arendusüksuse ülesanne on riigi raha eest teavikute hankimine. KOV raha eest võib raamatukogu ise hankida, aga kui KOV soovib, võib tellida teenuse AÜ-lt. Valikute tegemine on täna KOV rahvaraamatukogu ülesanne ja on seda ka tulevikus. Valikud tehakse kohalikul tasandil. Kõige nõrgem osa on üleriigiline logistika. Vajab erisuste kaardistamist, analüüsi ja lahendamist.
-
Kuupäev Küsimus Vastus 28.juuni Milleks on tarvis e-kataloogi “tavakasutajale”, “tudengile” ja “teadlasele” eraldi? Kõik kasutajafunktsioonid ja -loogikad võiksid ju olla tavakasutajale mõistetavad. Mida lihtsam seda parem. 2022. aastal läbiviidud teenusedisaini projekti tulemusel sai selgeks, et üks lihtne tavakasutajale mõeldud kataloog ei kata ära laste ja teadlaste (ülikooliraamatukogude) vajadusi. Oleme nõus, et kataloog peab olema lihtne ja mugav kasutajatele. 28.juuni Kas ma sain õigesti aru, et uus infosüsteem on raamatukogudele tasuta? Rahvaraamatukogudele on teenus tasuta (finantseerib Kultuuriministeerium). 28.juuni Kas üürsi meeskonda on kutsutud ka praegused süsteemide arendajad. Nemad ja teavad rahvaraamatukogude vajadusi 2023. aastal läbi viidud detailanalüüsi kaasati praeguste süsteemide arendajad. Edaspidi koostöö kindlasti jätkub ja anmete migreerimisel läheb vaja nende abi. 28.juuni Milleks arendada uut süsteemi, maailmas on juba ju häid lahendusi? E-kataloogi arendame ise kuna maailmas olevad kataloogid ei arvesta Eesti (nt nt ID-kaardi ja SmartID kasutamine jne). Raamatukogusüsteemi tarkvara soetame valmis lahenduse. 28.juuni Kui tuleb uus raamatukogued infosüsteem, kust saab abi (tehnilist tuge)? Uue süsteemi tuge hakkab pakkuma Rahvusraamatukogu (E-P 8.00-20.00) 28.juuni Kirjastajatega on tegemisel kokkulepe, et e-raamatuga tutvumine ei vähenda litsentside arvu. Kui palju ja mida loetakse raamatuga tutvumiseks Raamatuga tutvumiseks peetakse kuni 5 minutit kuulamist ja kuni 10% teaviku mahust või kui saab täis 10 lk. 12.sept Kas rahvaraamatukogudele on siis kohustus ÜÜRSiga ühineda? Ja seda esimeses etapis? Rahvaraamatukogudele on kohustus ÜÜRSiga liituda ja seda I etapis. Seaduseelnõuga näeme ette seda, et rahvaraamatukogudele on ette nähtud ühinemine ühtse raamatukogudesüsteemiga. 2.oktoober Kas e-kataloog tuleb 3 süsteemi peale? Edasi arendatakse MIRKO platvormi, kuhu on juba ühendatud Sierra, RIKS ja URRAM. 2.oktoober Kas nt laenutähtajad tuleb teha samaks kõigile? Ilmselt ei ole võimalik, et kõik 800 rk lepivad kokku ühes tähtajas. Samas kasutaja vaates on loogiline, et ei ole 800 erinevat tähtaega. Mõistlik on eristada tingimused eri reeglitel nt 5 komplekti, 1 päev, 10 päeva, 30 päeva vms. Raamatukogul tekib võimalus valida endale sobivad. 2.oktoober Kas eri raamatukogutüübid on eraldi standardiseeritud? Disainimisel peaks arvestama teadusraamatukogude keerukust. Väga mõistlik. Ühtne keskne andmebaas ei ole eraldi, vaid paneme selle raamatukogusüsteemi sisse. Peame läbi süsteemi ka keskset bibliokirjete andmebaasi. Kõige keerulisem funktsionaalsus lahendab kindlasti ära ka teiste vajadused. 2.oktoober Miks üks raamatukogusüsteem, kui võiks teha ühe pealiskihi, mis koondab kokku andmed mitmest süsteemist? Pealiskiht on võimalik lahendus, aga eri süsteemid tähendavad eri arendusi, mitmekordseid halduskulusid jne. KuM enam Urrami arendamist tulevikus ei toeta. Ühtse üleriigilise süsteemi tulek käib läbi koostöö. Otsime koos lahendusi kus kõikide huvid saavad esindatud. 18.november Palun selgita, miks ennem arendatakse e-kataloogi ja alles siis hangitakse süsteem. See on selleks, et tagada jätkusuutlik lugejateenindus. Analüüsid näitasid, et kui enne hankida raamatukogusüsteem ja seejärel kataloog uuest süsteemist lähtuvalt, siis kasutajatel tekiks nö pime auk, mil nad ei tea, mida tellida ja kust tellida. Selle variandi juures lugejate teenindus e-kanalites ei katke, sest nad saavad kasutada vana süsteemi ja minna järk- järgult üle uuele süsteemile. 18.november E-kataloog võtab ju andmed infosüsteemist, kui minnakse üle uuele infosüsteemile, siis ju ikkagi ju teenus katkeb? Võtab küll. Aga kes kasutavad MIRKO-t, siis e-kataloogi puhul saab olema nii nagu praegu MIRKO-ga, mis kasutab andmete vahetusel ja kuvamisel nii RIKSi, URRAMit kui ka Sierrat. Kui võtame kasutusele uue raamatukogusüsteemi, siis kõigepealt migreeritakse või liidestatakse see e-kataloogiga. Ühest süsteemist teise liikuvate raamatukogude andmed automaatselt kajastuvad ka e-kataloogis. Mingil hetkel on liidestatud e-kataloogiga 4 raamatukogusüsteemi. Edaspidi sulgetakse vana süsteem, kui raamatukogu on valmis töötama uue süsteemiga. 18.november Laenutuste andmed jms jooksevad paralleelselt kahes infosüsteemis? Ei jookse paralleelselt. Lugejateenindus ei pea vaatama, mis on ühes või teises süsteemis. Migratsiooni käigus proovitakse kõik laenutused ära migreerida. Toimub sujuv ümberlülitamine ühelt süsteemilt teisele. Kõik laenutused migreeritakse üle olemasolevalt süsteemilt uuele. 18.november Milline on hinnang teenuse katkemise kestuse osas (kui minnakse üle uuele infosüsteemile? Ma pakun, et see ei saa olema pikem kui nädalavahetus. See ei ole mõeldav, et paneksime raamatukogud nädalateks seisma.
-
Kuupäev Küsimus Vastus 2.oktoober Kas MIRKO e-laenutuses on ainult eestikeelsed raamatud? Eesti ilmunud on kriteerium. 2.oktoober Kas postiga raamatute saatmine on tõusvas, langevas v stabiilses trendis? Maht on püsinud stabiiline. 2.oktoober Kas e-raamatu laenutus mõjutab ka paberraamatu laenutust? Ei näe, et mõjutaks. Leevendab pigem inimese muret, kes vajab raamatut ja paberraamatut ei ole kuskil kättesaadaval. Pigem lisakanal. 2.oktoober MIRKO uus arendus, veebiraamatukogu audioraamatud ei ole kõigile? Ainult erivajadustega inimestele. Nende jaoks on alati litsentsid n-ö olemas. Ei pea olema vaegnägija, ka düsleksik v ajutise erivajadusega inimene. 2.oktoober Kas e-kataloog tuleb 3 süsteemi peale? Edasi arendatakse MIRKO platvormi, kuhu on juba ühendatud Sierra, RIKS ja URRAM.
-
Kuupäev Küsimus Vastus 28.juuni Töötajate registrisse on raamatukogud töötajate ametinimetused väga erinevalt kirja pannud, seetõttu on ka Statistikaameti andmed veidrad. Me võiks valdkonnas ametinimetused kooskõlastada. Samade tööülesannete puhul erinevate ametinimetuste kasutamine teeb tõesti aeg-ajalt raskemaks samadel alustel koondite tegemise ja analüüsimise. Samas on paljud ametikohad ka väga erinevate ülesannete ja vastutusega, millest tulenevalt on ka ametinimetus erinevalt väljendatud. Lisame ettepaneku praegu meie ideepanka edasiseks aruteluks (vähemalt raamatukogude statistika andmebaasi osas). 28.juuni Juhtimistöölaua töökava moodul ja personalimoodul? Andmete automatiseeritud eksport statistikaaruandesse ja analüütika aruandesse. Suur tänu küsimuse eest. Meie praeguse projekti skoopi need teemad (töökava ja personal) ei mahu, aga lisame need meie ideepanka edasiseks analüüsiks. 2.oktoober Kuidas RAJUs API lahendused mõeldud on? Kas rk saab öelda, milliseid andmeid ta annab ja mida mitte? Lugejatelt pole luba küsitud, et andmeid edastada. Kuidas süsteem võimaldab andmeid küsida, kui võtame aastaaruanded, siis tahame eeltäidetud infot. Riksis ja urramis on arendus tehtud ja saame küsida aastaaruannet (lugejate arvu jne). Sierral seda ei ole, tuleb kokku panna. Sierra analüüs on ees. RAJUga saab küsida süsteemidest regulaarselt andmed, mida on operatiivselt vaja, nt kasutajate regamine, laenutused. Rohkemat ei ole kavas küsida. Üle tuuakse vaid isikustamata andmed.
2.oktoober Milliseid andmeid migreeritakse ja kui kaugele ajalukku? Olemasolev statistika andmebaas täies ulatuses aastani 2003. 2.oktoober Kas RAJUs hõlmatakse kõik raamatukogud? Kohustus tuleb seadusesse? Jah, kõik eesti raamatukogud. See on statistika kogumise keskkond ja Statistikaamet kogub eesti riigi statistikat ja raamatukogude valdkonna andmete edastamine on pandud kohustuseks KUM-ile. RaRale pandud kohustus koguda ja edastada andmed statistikaametile. 18.november Senine riiklik statistiline aruanne: kus see on ja kas täidetav juba 2024.a. kohta? 2024. aasta aruannet sisestame jaanuaris. Alates 6. jaanuarist RAJU keskkond avatakse raamatukogudele ja selles keskkonnas käib 2024. aasta aruande sisestamine. 18.november Ribakoodi tunnuste register – millal see võiks valmis olla? Hetkel käib maakonnaraamatukogude abil andmete täpsustamine ja täiendamine. Esimene seis, millega välja läheme, saab olema jaanuaris, kui oleme andmed üle kandnud statistika andmebaasis. Kanname üle ka olemasolevad andmed kataloogimiskohtade ja ribakoodide kohta. Andmete ülekandmise raames genereerime raamatukogudele ISILi koodid1. Selles mõttes on need jaanuaris olemas. Puuduolevaid andmeid saab RAJU keskkonnas sisestada. 100% täiuslik veel andmestu jaanuaris ei ole.
-
Kuupäev Küsimus Vastus 28.juuni Juhtide mentorprogramm on hea mõte Idee paneme kirja ideepanka, võimalik tulevikus koolituse ja programmi loomise kavandamisel.
-
Kuupäev Küsimus Vastus 12.sept Kas IT tehnoloogiliste arenduste projektis nt iseteenindusautomaadi soetamisel on vajalik omaosalus või on võimalik toetust saada täies ulatuses? Investeerimisprojektidel on abikõlbulikest kuludest omaosalus 50%. Kui me räägime ükskõik, millistest tehnoloogilistest vahenditest, siis igal juhul on oma osaluse nõue 50%. Koolitusprojektidel ei ole 50% nõuet. Enne infoseminari paluks läbi lugeda kõik investeeringu ja koolitusprojektide taotlusvooru tingimused, et saaksite kõik oma küsimused siis esitada. Kui on vahepeal küsimusi või valmistate midagi ette, siis alati on võimalik saata e-kiri. Mõnede projekti puhul on ettevalmistusperiood pikem. Kui õnnestub, siis enne seda, kui me vooru avame 1. novembril, siis on meil toetuste menetlemise infosüsteemile tehtud ka täiendusi, et me saame taotlusvormi tutvumiseks varem avada.
Siin on tekst
Küsimus Vastus Küsimus Vastus
Kuupäev Küsimus Vastus 28.juuni Kas ikka jõuab kõik planeeritud ajaks valmis. Ettekandeid kuulates tundub kahtlane või osutub ülepeakaela tehtuks. Tegevuskava on planeerimisel ja liigume igal juhul vastavalt raamatukogureformi planeeritud ajakavas edasi. Kavandame laiemat koostööd, mis toetab kõikide ülesannete õigeaegset täitmist. 28.juuni Paneb muretsema, millal mis täpselt toimuma hakkab. Oleks hea kui aastate lõikes on ära toodud millal ja mis on kavandatud Järgmistel kohtumistel tutvustame täpsemat ajakava. 28.juuni Kas tänaseks on otsustatud, et riiklike ülesannete täitmiseks moodustatakse arendusüksus RaRa juurde? Või antakse riiklike ülesannete täitmine RaRa arendusüksusele? Riiklike ülesannete täitmist koordineerib RaRa, eraldi üksust ei moodustata vaid kasutatakse RaRa tänaseid teenusmudeleid ja tugistruktuure. 28.juuni Kas sisulise tööga, kaasates 79 raamatukogu saab alustada augustis, peale puhkuste perioodi Sisulise tööga alustame kõikide teenuste lõikes septembris. Kõik raamatukogud on kaasatud läbi laiapõhjaliste kommunikatsioonikanalite ja töörühmades osalemisega. Igapäevane sisuline töö 79 KOV raamatukoguga algab seaduse jõustumisel. Kuupäev 28.juuni Küsimus Kas ikka jõuab kõik planeeritud ajaks valmis. Ettekandeid kuulates tundub kahtlane või osutub ülepeakaela tehtuks. Vastus Tegevuskava on planeerimisel ja liigume igal juhul vastavalt raamatukogureformi planeeritud ajakavas edasi. Kavandame laiemat koostööd, mis toetab kõikide ülesannete õigeaegset täitmist. Kuupäev 28.juuni Küsimus Paneb muretsema, millal mis täpselt toimuma hakkab. Oleks hea kui aastate lõikes on ära toodud millal ja mis on kavandatud Vastus Järgmistel kohtumistel tutvustame täpsemat ajakava. Kuupäev 28.juuni Küsimus Kas tänaseks on otsustatud, et riiklike ülesannete täitmiseks moodustatakse arendusüksus RaRa juurde? Või antakse riiklike ülesannete täitmine RaRa arendusüksusele? Vastus Riiklike ülesannete täitmist koordineerib RaRa, eraldi üksust ei moodustata vaid kasutatakse RaRa tänaseid teenusmudeleid ja tugistruktuure. Kuupäev 28.juuni Küsimus Kas sisulise tööga, kaasates 79 raamatukogu saab alustada augustis, peale puhkuste perioodi Vastus Sisulise tööga alustame kõikide teenuste lõikes septembris. Kõik raamatukogud on kaasatud läbi laiapõhjaliste kommunikatsioonikanalite ja töörühmades osalemisega. Igapäevane sisuline töö 79 KOV raamatukoguga algab seaduse jõustumisel. Kuupäev Küsimus Vastus 28.juuni Milliseid sündmusi me sisestame? Kohaliku külsataja jaoks on tähtis, aga üleriigiliselt ei kõneta. Kui on ligi 1000 sündmust aastas, siis see sisestamine on liiga suur töö Üleriigiliste sündmuste kalendri koostamise põhimõtted sõtame kõneks oktoobri kohtumisel. Ilmselt on otstarbekas alustada nende sündmustega, mis on olulised ja mõeldud raamatukogude töötajatele Kuupäev 28.juuni Küsimus Milliseid sündmusi me sisestame? Kohaliku külsataja jaoks on tähtis, aga üleriigiliselt ei kõneta. Kui on ligi 1000 sündmust aastas, siis see sisestamine on liiga suur töö Vastus Üleriigiliste sündmuste kalendri koostamise põhimõtted sõtame kõneks oktoobri kohtumisel. Ilmselt on otstarbekas alustada nende sündmustega, mis on olulised ja mõeldud raamatukogude töötajatele Kuupäev Küsimus Vastus 28.juuni Tundub, et komplekteerimismoodulit saab rakendada 2027. a. lõpul, mitte enne? Tekib küsimus 2 inimese riikliku töötasu kaotamisest. Kas 2025. a. koondatakse 2 ja 2027. a. teised 2, kuid komplekteerimine ei ole veel üleriigiliselt lahendatud? Komplekteerimismoodulit saab rakendada siis, kui ühine raamatukogusüsteem on kasutusele võetud. 2.oktoober Kuidas komplekteerimine hakkab toimuma? Põhimõte jääb samaks. Arendusüksuse ülesanne on riigi raha eest teavikute hankimine. KOV raha eest võib raamatukogu ise hankida, aga kui KOV soovib, võib tellida teenuse AÜ-lt. Valikute tegemine on täna KOV rahvaraamatukogu ülesanne ja on seda ka tulevikus. Valikud tehakse kohalikul tasandil. Kõige nõrgem osa on üleriigiline logistika. Vajab erisuste kaardistamist, analüüsi ja lahendamist. Kuupäev 28.juuni Küsimus Tundub, et komplekteerimismoodulit saab rakendada 2027. a. lõpul, mitte enne? Tekib küsimus 2 inimese riikliku töötasu kaotamisest. Kas 2025. a. koondatakse 2 ja 2027. a. teised 2, kuid komplekteerimine ei ole veel üleriigiliselt lahendatud? Vastus Komplekteerimismoodulit saab rakendada siis, kui ühine raamatukogusüsteem on kasutusele võetud. Kuupäev 2.oktoober Küsimus Kuidas komplekteerimine hakkab toimuma? Vastus Põhimõte jääb samaks. Arendusüksuse ülesanne on riigi raha eest teavikute hankimine. KOV raha eest võib raamatukogu ise hankida, aga kui KOV soovib, võib tellida teenuse AÜ-lt. Valikute tegemine on täna KOV rahvaraamatukogu ülesanne ja on seda ka tulevikus. Valikud tehakse kohalikul tasandil. Kõige nõrgem osa on üleriigiline logistika. Vajab erisuste kaardistamist, analüüsi ja lahendamist.